Mis on gestaltpsühhoteraapia?
Gestaltpsühhoteraapia on üks tuntumaid humanistlikke teraapiavorme, mille juured ulatuvad 20. sajandi keskpaika. See lähenemine keskendub inimese kogemuste terviklikkusele ja hetkes olemisele, isiklikule arengule, enesetoetuse, teadlikkuse, enesejuhtimisoskuse ning vastutuse võtmise arendamisele. Gestaltpsühhoteraapia järgi ei keskenduta maailma mõistmisel eraldi väikestele osadele, vaid vaadeldakse inimese mõtlemist ja käitumist ühe tervikuna, sest kõik terviku osad on omavahel seotud ning vastastikuses sõltuvuses.
Gestaltteraapia tähtsaim eesmärk on aidata inimestel elada tõeliselt ja täisväärtuslikult, parandada eneseteadlikkust ning keskenduda hetkele just siin ja praegu, arendada isiklikku vastutust ning aktsepteerida oma otsuseid just sellisena, nagu need parasjagu on. Teraapias on tähtis osa teadlikkuse parandamisel, autentsusel ja vastutuse võtmisel.
Gestaltteraapia algus ja mõjutajad
Gestaltpsühhoteraapia loojaks peetakse Saksamaal sündinud psühhiaatrit, psühhoanalüütikut ja psühhoterapeuti Fritz Perlsi (1893–1970). Perls järgis esialgu Sigmund Freudi psühhoanalüütilist koolkonda, kuid leidis kiiresti, et see lähenemine ei vasta täielikult tema nägemusele inimese psüühikast. Koos oma naise Laura Perlsi ja mitme teise kaastöötajaga arendas Perls välja gestaltpsühhoteraapia, mis rõhutab inimese kogemuse vahetut tajumist ja läbielamist.
Gestaltpsühhoteraapiat on tugevasti mõjutanud mitu filosoofilist ja psühholoogilist voolu, sealhulgas eksistentsialism, fenomenoloogia ja idamaine filosoofia. Samuti mängisid tähtsat osa Kurt Lewini väljateooria ja Martin Buberi „mina ja sina“ kontseptsioon, psühhodraama ning gestaltpsühholoogia.
Gestaltpsühhoteraapia suur teekond algas 1940. ja 1950. aastatel, kui Fritz ning Laura Perls rändasid New Yorki, kus nad lõid esimesed gestaltteraapia keskused. 1951. aastal avaldasid Perlsid koos Paul Goodmani ja Ralph Hefferline’iga raamatu „Gestalt Therapy: Excitement and Growth in the Human Personality“: See raamat pani aluse gestaltteraapia teooriale ja praktikale.
Teraapia eristus oma ajastu teistest lähenemisviisidest keskendumisega teadlikkusele, hetkes olemisele ja kogemuse täielikule vastuvõtmisele. Terapeutide ja klientide vahelistes suhetes pandi suurt rõhku vahetule kogemusele ja kontaktis olemisele, mis oli kontrastiks traditsioonilisele psühhoanalüüsile, kus analüütik suhtles sageli distantsilt ning oli neutraalsel positsioonil.
Gestaltteraapia populaarsus kasvas kiiresti, eriti USA-s, kus see leidis palju järgijaid. Gestaltteraapia paindlikkus ja keskendumine teadlikkusele ning enesemääratlusele kõnetas paljusid, kes otsisid alternatiivi rohkem struktureeritud ja juhendavale terapeutilisele lähenemisele.
Tänapäevane gestaltpsühhoteraapia
Praegu on gestaltpsühhoteraapia üks tuntumaid ja enim kasutatumaid terapeutilisi lähenemisviise. See on säilitanud oma rõhuasetuse teadlikkusel ja kogemuse vahetul tajumisel, kuid on samas lõiminud endasse ka uusi teooriaid ning tehnikaid. Gestaltteraapia on arenenud ja kohandunud tänapäevaste vajadustega, jäädes siiski truuks oma põhimõtetele.
Gestaltpsühhoteraapia mõju on ulatunud pelgalt psühhoteraapiast kaugemale, mängides oma osa ka organisatsioonide arendamisel. Selle laialdane kohandatavus ja dünaamika on teinud gestaltpsühhoteraapiast ajatu ning väärtusliku tööriista neile, kes otsivad sügavat eneseteadvust ja isiklikku arengut.
Kokkuvõtteks võib öelda, et gestaltpsühhoteraapia progress ja ajalugu on rikkalik ning mitmekesine, andes põhjalikke õppetunde nii terapeutilise praktika kui ka inimese sisemaailma mõistmiseks. Selle püsiv populaarsus ja kohanduvus näitavad, et gestaltteraapia on tähtis ning elujõuline osa psühhoteraapia maailmast ka tulevikus.
Millal tulla gestaltterapeudi juurde?
Gestaltpsühhoterapeudi vastuvõtule tasub tulla erinevate eluliste probleemide, emotsionaalsete raskuste või enesearengu soovide korral. Siin on mõned levinud põhjused, miks kaaluda gestaltteraapiasse tulekut.
Depressioon: kui tunnete end pidevalt kurva, lootusetu või energiavaesena.
Ärevus ja stress: kui teil on sagedad ärevushood, üldine rahutus või krooniline stress.
Isikliku vastutuse suurendamine: soov arendada suuremat eneseteadlikkust ning võtta vastutus oma elu ja tegude eest.
Suhteprobleemid: kui teil on raskusi teistega suhtlemisel, sealhulgas pere, sõprade või töökaaslastega.
Lõpetamata asjad: kui teil on lahendamata probleeme või tundeid minevikust, mis segavad praegust elu ja edasiminekut.
Enesehinnangu parandamine: kui te soovite suurendada enesekindlust ja eneseväärtustunnet.
Emotsionaalne blokeering: kui teil on raskusi oma emotsioonide väljendamise ja tundmisega.
Trauma või kurbuse töötlemine: kui te soovite abi mineviku trauma või kaotusega toimetulekuks.
Elumuutused ja üleminekud: kui teil on raske kohaneda suurte elumuutustega, nagu kolimine, töökoha vahetus või lahutus.
Tööalased probleemid: kui teil on stressirohke töö, rahulolematuse või konfliktidega seotud probleemid.
Isiklik areng: kui te soovite parandada eneseteadlikkust ja areneda, et elada täisväärtuslikumat elu.
Terviseprobleemid: kui teil on krooniline haigus või terviseprobleemid, mis mõjutavad vaimset heaolu.
Keskendumine olevikule: kui teil on raskusi olevikus elamise ja hetke kogemisega ning te keskendute liiga palju minevikule või tulevikule.
Gestaltpsühhoteraapia vastuvõtte teostab Kristiina Püttsepp (superviseeritav gestaltpsühhoterapeut).
Aja broneerimiseks palume kirjutada info@piritakliinik.ee.