Depressioon noorukieas

Depressioon noorukieas

Depressioon on noorukite seas enim esinev vaimse tervise häire, mille põhisümptomid on:

  • meeleolu alanemine (domineerivad negatiivsed emotsioonid)
  • huvide ja elurõõmu kadumine (vähenenud võime tunda positiivseid emotsioone)
  • energia vähenemine (püsiv väsimustunne ja kurnatus)

Depressiooniga võivad kaasneda raskused õppetööga toimetulekul ja suhetes lähedastega ning tõusta ainete kuritarvitamise-, suitsiidi- ja enesekahjustamise risk. Noorukieas kujunevad vaimse tervise vaates olulised sotsiaalsed ja emotsionaalsed harjumused, sealhulgas emotsioonidega toimetuleku-, probleemide lahendamise- ja sotsiaalsed oskused.

Arengulistest muutustest tulenevalt on noorukid eriti haavatavad depressiooni ja ärevushäirete kujunemisele, mis sageli esinevad ka koos.

Stressi põhjustavateks teguriteks noorukieas on eakaaslaste sotsiaalne surve, tõrjutus, kiusamine, keerulised suhted kodus või/ja sõpradega, sotsiaalmajanduslikud raskused, vanemate depressioon, ärevushäired või teised vaimse tervise probleemid, meedia võimalikud negatiivsed mõjud jne. Eeltoodu suurendab depressiooni kujunemise tõenäosust ja sageli ei ole noorukitel võimalik muuta või kontrollida haavatavust põhjustavaid väliseid asjaolusid, mistõttu on äärmiselt oluline pakkuda noorukile teadmisi ja õpetada oskusi keeruliste olukordadega toimetulekuks ning oma mõtete, emotsioonide toetavaks analüüsiks, mis aitab ennetada depressiooni kujunemist või selle püsimist.

Eestis on depressioon diagnoositud 5%-l noorukitel (15-17a.). Eriti kõrge on depressioonirisk tüdrukute hulgas 54,4%, kuid kõrge ka poiste seas 28,1%.

Kuna noorukieas algav depressioon tõstab kroonilise depressiooni kujunemise tõenäosust täiskasvanueas, on oluline ennetada ja pakkuda noorukile õigeaegset sekkumist varajases staadiumis.

Küsimuste või kahtluse korral pöörduge julgelt eriala spetsialistide poole. Kaitsev ja toetav keskkond aitab noorukitel keeruliste sisemiste ja väliste muutustega toime tulla.

*Kleinberg, A., Jaanson, P., Lehtmets, A., Aluoja, A., Vasar, V., Suija, K., Ööpik, P. (2011). Depressiooni ravijuhend perearstidele. Eesti Arst, 90(9): 431-446
*National Institute for Health and Care Excellence (NICE) guideline (2019). Depression in children and young people: identification and management. Nice guideline (NG134).

*Sisask, M., Konstabel, K., Kutsar, D., Pärna, K., Tiidenberg, K., Sooväli-Sepping, H. (2023). Eesti inimarengu aruanne 2023: vaimne tervis ja heaolu. SA Eesti Koostöö Kogu.

*Tervise Arengu Instituudi (TAI) kodulehekülg (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU) Lõpparuanne (2022).
*World Health Organization (2021). Menatl health of adolescents.

Huvitavat lugemist

Millal tulla gestaltterapeudi juurde?

Millal tulla gestaltterapeudi juurde?

Enne täpsemaid tunnuseid, mille järgi võiks gestaltterapeudi vasuvõtu sobilikkust hinnata, alustame täiesti alguses...
Rohkem